Kummaline viis, kuidas inimene tehtud on. Me nutame, kui me süda murtakse, nutame, kui peame jõuetult pealt vaatama ülekohut ega saa midagi selle vastu ette võtta, nutame, kui lööme varba, nutame, kui selgub, et sõbraks peetu polnudki sõber.

Ja see kõik on täiesti tavaline. Mõni elutormidest puretu ei nuta muidugi ka siis... Aga mis on kummaline, on see, et mõnikord tuleb täiesti lapselik tönn peale mõnes sellises olukorras, kus eeldada võiks pigem vastupidist. See on iga kord üllatav, kui mõnd ääretult kaunist fotot nähes hing kinni lööb ja sees kõik pahupidi ja valusaks keerab...

Mul on suur au olnud põgusalt tutvuda ühe minu meelest ääretult geniaalse fotokunstnikuga.
Hilarie Mcneil-Smith on Kanada fotograaf. Ta kuulub mitmetesse fotoklubidesse, on paljude fotovõistluste võitja ja ääretult lahke mentor, kes hea meelega jagab õpihimulistele oma kogemusi.

Siin on ta galerii, mida täna vaatasin: mõningad Hilarie fotovõistluste võidufotod.
Head nautimist!