Mida veel ühelt nädalavahetuselt tahta, kui sul on 13 head sõpra, väike purjelaev, pisike saar, parajalt päikest, soe meri ja mõnusalt puhuv tuuleiil?

Aegna on väike saareke Tallinna külje all. Piritalt jõuab sinna tunniajase meresõidu järel pisikese kuid tubli purjelaeva "Juku" pardal. Saarel on 2 põliselanikku ja sadu külalisi :). Sel päeval kui meie seda vahvat maanurka avastama asusime, oli kohale seilanuid umbes 200. Ruumi oleks jagunud enamalegi.

Kuna päev oli pikk, otsustasime asuda uurimisretkele ümber saare. Ikka päripäeva merepiiri pidi. Maastik on Aegnal üsna üllatusrohke. Kivine läänerannik lõppes küllaltki järsu rannaservaga saare loodetipus. Keegi on seal oma suvekodule "minipanga" kaldal kena asupaiga leidnud.

Edasi läks retk mööda liivaluiteid. Tegime sissepõikeid saare metsatukkadesse ja käisime vaatamas, kas vene sõjavägi midagi olulist maha pole unustanud. Ei olnud. Poisid aga said mööda vanu barakke kolades oma ronimis- ja seiklushimu rahuldada küll. Kohalikule Beachile jõudes lõime laagri püsti ning nautisime kaasavõetud head ja paremat ning üksteise seltsi. Osa seltskonnast käis ujumas, ning kinnitas tagasi saabudes justkui ühest suust, et vesi on 18 kraadi. Vähemalt. Kaldale jäänud osa see siiski ei veennud ja nii oligi aeg asjad kokku korjata ja saare idakalda poole suunduda. Liiv, kivid, kõrkjaid ja mets, kõik see jäi teele kui me lõpuks sadamas tagasi olime.

Sellest seiklusest, mis siis järgnes, ajalugu vaikib. Mainida võib vaid seda, et mõnes kohas sai kapteni sõnul merelaine kõrguseks mõõta 3 meetrit ja nagu üks sõber lustlikult mainis pärast seda kui eluga Pirita rannas tagasi olime, et "lõbu oli küll rohkem kui 75 krooni eest." Tivoli ei pidavat nii odav olema...