Lend Gran Canariale
Canon 400D; Tamron AF 18-250 mm; 168mm, f/5.6, 1/50s, ISO-800
 
Öö möödus lennates. Arvasin, et suudan ennast mõnusalt lennukiistmele kerra tõmmata ja järgmise päeva seiklusteks välja magada, aga reisipalaviku tõttu ei tulnud sellest plaanist välja midagi. Istusime siis oma üsna tihedalt kokkupressitud istmetel ning kinnitasime ja avasime oma turvavöid vastavalt sellele, kuidas lennukipiloodid hüüdsid "Turbulence area". Mingil hetkel vajusid tasase sahinaga laest alla monitorid, millelt võis jälgida, kus me parasjagu asume. Pimeduses aknast välja piilumine ei andnud kahjuks mingeid tulemusi. Pilvede kohal on öösel tõesti pime.
 
Lend Gran Canariale
Canon 400D; Tamron AF 18-250 mm; 119mm, f/5.6, 1/60s, ISO-800
 
Monitore oli põnev jälgida. Püüdsin ette kujutada, mida tähendab 11 kilomeetri kõrgusel 500 kilomeetrit tunnis kihutada. Et kas pead aknast välja pistes kõrvad ikka pea külge jääks... hmm... Temperatuuriks näidati üle -50 kraadi. Arvasin, et nii kõrgel on veelgi hullem pakane, sest 50 kraadist külma kohtab minu mäletamist mööda ka maa pinnal Siberi avarustes, aga ma peaks selle teadmise hiljem igaks juhuks üle kontrollima. Igatahes lennukis oli hea ja soe. Sõbralikud hispaania stjuuardid pakkusid jooke ja sööke, aga see viimane küll kella kolme ajal eriti ahvatlev ei tundnud ning seekord jäi siis lennukitoidu proovimine vahele.
 
Saabume Gran Canariale
Canon 400D; Tamron AF 18-250 mm; 46mm, f/4.0, 1/60s, ISO-400
 
Ja ühtäkki olimegi kohal. Esimeseks ehmatuseks oli lennukist välja astudes meeletult tugev tuul. Järgmine emotsioon oli tajumine, et see tuul on mõnus ja soe. Ninna lõi tuttavlik troopikataimede lõhn. Edasised päevad möödusidki justkui sooja fööni all. See jäi aga ikkagi lõpuni saladuseks, kas selline meeletu tuul on iseloomulik Kanaaride talvele, või möllab see saarel aastaringselt, mis poleks ka imelik, sest see pisike saar asub võimsa Atlandi ookeani külje all ja lääne poole minnes lähim suurem maatükk on 5000-6000 kilomeetri kaugusel asuv Ameerika manner. Ida pool tuleb maa muidugi palju kiiremini vastu, sest Gran Canaria saar asub umbes 300 kilomeetri kaugusel Aafrika rannikust.
 
Saabume Gran Canariale
Canon 400D; Tamron AF 18-250 mm; 18mm, f/3.5, 1/40s, ISO-400
 
Lennujaama kell hakkas saama pool viis. Päikesetõusuni jäi veel 2,5 tundi. Hola Gran Canaria!
 
vaade hotellist
Image
Canon 400D; Tamron AF 18-250 mm; 183mm, f/5.6, 1/160s, ISO-400
 
Nagu ühele reisile kohane, sai seegi alguse meie armsas väikeses Tallinna lennujaamas. Lennujaamas, kuhu saabusime pärast pikki telefonikõnesid ja ärevat ootamist plaanitust 5 tundi hiljem. Teoreetiliselt selleks ajaks oleks me pidanud juba mõnusat sooja päikest nägema hakkama. Aga lennukimeeskond polnud oma eelmiselt ringilt veel Tallinna tagasi jõudnud ja tegi kuuldavasti miskipärast aega parajaks ühel Iirimaa lennuväljal. Lennukiga on kõik korras, ei tea, kas ilmaga on ehk midagi, kinnitasid teadjamad Tallinna lennujaamas nagu ühest suust. Hea oligi, et alles tagasilennul teada saime, et lennukil ilmnes tehniline rike, mis sundis seiklejaid Iirimaal korraks jalgu tugevamalt maha suruma ja lennumasinale tõsisemat pilku heitma.
 
20080116lennujaamas2_thumb.jpg
Canon 400D; Tamron AF 18-250 mm; 18mm, f/3.5, 1/80s, ISO-400
 
Tegime siis lennuväljal aega parajaks. Lennufirma lisas omalt poolt kõigile ootajaile 250 krooni valuraha, et aeg mõnusamalt mööduks. Meil polnud häda midagi, ootasime oma ootamised ära kodus ja kihutasime alles siis lennujaama, kui lennujaama töötajad soovisid hakata koju minema. Haapsalust, Pärnust ja mujalt kaugemalt tulijad said aga võimaluse kõik lennujaama nurgad põhjalikumalt selgeks õppida.
 
20080116lennujaamas3_thumb.jpg
Canon 400D; Tamron AF 18-250 mm; 250mm, f/6.3, 1/80s, ISO-400
 
Kaheteistkümne ajal oligi siis meie väike aga tubli Futura lennuk kohal, lasi välja oma üsnagi unise näoga reisijad ja meie sõit võis alata... Kell oli tiksunud pool tundi üle südaöö.
 
20080116lennujaamas4_thumb.jpg
Canon 400D; Tamron AF 18-250 mm; 46mm, f/4.5, 1/6s, ISO-400
 
 
Hüvasti Tallinn! Ees ootab kuus põnevat päikeselist päeva, kõrguvate laavamägede, õõtsuvate palmipuude ja vaikselt mühavate Atlandi voogude keskel, väikesel troopilisel saarel nimega Gran Canaria.
 
20080116byetallinn_thumb.jpg
Canon 400D; Tamron AF 18-250 mm; 25mm, f/3.5, 1/25s, ISO-800

Uue aasta algul tavatsetakse ikka teha kokkuvõtteid eelmisest aastast. 2007. aasta oli minu jaoks väga kirju. Fotograafia ja disaini vallas tõi see kaasa minu esimese DSLRi, palju kogemusi pilditöötluses, onlain graafikakursuse lõpetamise ja esimesed pildid, mida kauem kui päeva vaadata tahaksin. Tegin oma pildipangamajanduses mitmeid ümberkorraldusi: endise 6 agentuuri (Dreamstime, iStock, Shutterstock, Fotolia, BigStock, ScanStock) asemel võib mu pilte näha nüüd vaid 3 saidil (Dreamstime, Shutterstock, ScanStock). Muutus sai tehtud ajapuudusest, mitte mingitest mahhinatsioonidest või TOSi muudatustest ajendatuna. Elus on palju olulisemaid asju ja fotograafia on siiski üksnes hobi. Kuigi väga mõnus ja südamelähedane hobi, millega on mul võimalik majanduslikus mõttes tegeleda just tänu pildipankadele. Niisiis, kuidas mul 2007. aasta pildipanganduses möödus?

Litsentseeritud fotosid ja illustratsioone 2007. aastal: 10965 (võrdluseks 2006. aastal 7829).

Naljakas tunne tekib, kui mõelda, et mul on ligi 19000 pilti mööda maailma laiali, millest mõningaid olen kohanud ajalehtedes ja veebisaitidel, ning mõne kohta on kujundajad teatanud, et kavatsevad neid kasutada oma raamatutes ja trükistel, kas siis täies hiilguses või disaini osana. Kuna pildipankade eripära on see, et autor tihtipeale ei teagi, kus ja kuidas tema pilti kasutatakse, siis trükivalgel oma loomingu nägemine on üpriski palju juhuse asi. Tõsiasi on aga see, et enamik litsenseeritud pilte pesitsevad lihtsalt disainerite pildiarhiivides, oodates oma trüki- või ülespanekuaega.

Interneti levik ja elektrooniliste väljaannete plahvatuslik kasv on tekitanud tohutu vajaduse digipiltide järele, sellest ka mikropildipankade üha kasvav populaarsus ja ühtlasi ka nõudlus harrastusfotograafide hetkevõtete järgi. Mõned kardavad, et mikropildipangad jätavad fotograafid tööta. Võib-olla kehvad fotograafid tõesti, kuid ükski pildipangafoto ei asenda ehtsat individuaalset lähenemist nõudvat portree- või moe- või arhitektuuri- või reisi- või ka ehedat kunstfotot. Selleks läheb vaja ikkagi head professionaali, kes saab keskenduda konkreetse projekti vajadustele.

Aga fotograafia on mõnus hobi. Pole ime, et see on Eestis harrastuste nimekirjas number üks.

Workaholic: skiping vacation Futuristic background Work
Image
Canon 400D; Tamron AF 18-250 mm; 18mm, f/6.3, 1/10s, ISO-200
Image