Weekly Stock Photo Review 02

Tip: Shoot in the burst mode and select later couple of best images with clear concept for upload.

Join me on Pinterest board: https://www.pinterest.com/stockphotoreview/weekly-stock-photo-review/

Weekly Stock Photo Review 01

Tip: Think if you can do something, maybe just something small, to give more importance to the main subject of your image.

Join me on Pinterest board: https://www.pinterest.com/stockphotoreview/weekly-stock-photo-review/

See on imelihtne!

1. otsi üles lähim voolava veega veekogu

2. säti end mõnda ilusasse kohta

3. vajuta fotoka päästikule

Ja pilt ongi käes. Mida erilist selles siis on?

Jah, ega polegi, kui soovid lihtsalt püüda ilusat veesillerduses hetke kauni looduse keskel.

 

20090510_Keila-Joal_1

 

See pilt siin on tehtud Keila-Joal Canoni kaameraga, mille ees 18-270mm Tamroni toru. Fookuskaugus 130 mm, ISO-200, avaarv f/13 ja säriaeg 1/100 sekundit.

Milleks need tehnilised numbrid nii olulised on? Tähtis on ju lihtsalt leida üks ilus koht ja loota, et sinna paistab hea valgus.

Seda küll, kuid nende numbrite olulisus selgub järgmisest pildist:

 

20090510_Keila-Joal_2

 

Tehtud täpselt samast kohast, täpselt sama kaameraga, täpselt samas valguses, 46 sekundit hiljem.

Ehk siis järjekordsed numbrid: kaamera - sama, objektiiv - sama, fookuskaugus - sama, ISO-100, avaarv f/36 ja säriaeg 1/6 sekundit.

Mäletan, kuidas mõtisklesin kunagi, kust leida sellist kiirevoolulist jõge, mis piimjalt üle kivide allavoolu tormab. Tegelikult polegi seda vaja kaugelt otsida. Iga jõe võib fotograaf panna piimjalt, salapäraselt voolama, ja saladuse võtmeks on - säriaeg.

Tundub, et 1/6-1/8 sekundi juures hakkab vesi juba üsna ilusaks valgeks minema. Muidugi mida pikem säriaeg, seda piimjamaks vesi muutub.

Kõige parema pildi saab statiivi abil. Siis võib säriaja keerata kasvõi mitmete sekundite pikkuseks, kuigi päevasel ajal oleks siis objektiivi ette vaja ka veel mõnda tumendavat filtrit, et valgus pilti üle ei säritaks.

Nii et, egas muud, kui kaamera kätte ja piimajõe äärde!

Kui mõni entusiastlik fotofanaatik kompaktkaameralt digipeeglile üle läheb, võib ta avastada enda meelehärmiks, et endise suumiulatuse ja valgusjõu saavutamiseks tuleb tal fotopoe letile laduda hulga rohkem raha, kui oleks osanud musteima stsenaariumi puhul oletada.

Et hobi kogu elatist ei neelaks, tuleb hakata otsima kavalamaid isetegemise viise.

Mida siis teha, kui tahaks makrofotosid teha, aga 1:1 suurendusega objektiivi investeerimist pole lähiajal plaanis?

Abi võib olla lisaläätsedest, vaherõngastest ja objektiivi ümberpööramisest.

Kasutasin eksperimendiks oma Canon 400D kaamerat, Canoni 50mm 1.8 objektiivi, Tamroni 18-270mm objektiivi ja Kenko vaherõngaste komplekti (12+20+36 ehk siis 68 mm).

Katsetuste tulemused olid sellised:

thumb_IMG_0227-kenko-50mm

Kenko vaherõngad 68mm + Canon 50mm
(EXIF: 1/125s; f/1.8; ISO 400; 50mm)

 

thumb_IMG_0228-kenko-rev50mm

Kenko vaherõngad 68mm + ümberpööratud Canon 50mm
(EXIF: 1/30s; ISO 400)

 

thumb_IMG_0229-rev50mm

Ümberpööratud Canon 50mm lihtsalt kaamera ees hoides,
manuaalteravustamine (EXIF: 1/60s; ISO 400)

 

thumb_IMG_0230-50mm

Täitsa tavaline 50mm tehtud foto lähimal teravustamiskaugusel
(EXIF: 1/125s; f/1.8; ISO 400; 50mm)

 

thumb_IMG_0231-18-270mm-20mm

Täitsa tavaline Tamroni 18-270mm objektiiviga tehtud foto
maksimaalse lainurgaga lähimal teravustamiskaugusel
(EXIF: 1/50s; f/3.5; ISO 400; 20mm)

 

thumb_IMG_0232-18-270mm-270mm

Täitsa tavalise Tamron 18-270mm objektiivi
kõige suurema suumiga tehtud foto
(EXIF: 1/25s; f/6.3; ISO 400; 270mm)

 

thumb_IMG_0233-rev18-270mm-18mm

Ümberpööratud 18-270mm - kaamerat oli raske liikumatuna hoida
(EXIF: 1/10s; ISO 800)

 

thumb_IMG_0235-rev18-270mm-37mm

Ümberpööratud 18-270mm 35mm pealt
(EXIF: 1/50s; ISO 800)

 

Ehk siis tundub, et makrovõtete saamiseks tasub ümberpööratud objektiividega katsetusi teha. Nutikamad on teinud endale isegi bajonetid, millega ümberpööratud objektiiv kaamera külge kinnitada. Mina hoidsin objektiivi lihtsalt kaamera ees ja üritasin võimalikult vähe liigutusi teha. Statiivi pealt saab muidugi selgema pildi ja siis on ka kergem vägagi kitsukest teravustatud ala soovitud kohta sättida. Mõnes olukorras on teravussügavus kõigest mõni millimeeter ja siis tekib selge pildi saamisel raskusi. Kuid alati on ju võimalik objektile loominguliselt läheneda. :)

Igatahes sellised olid siis katsetused selleks korraks.

 

Night Photographer
© Photographer: Gbautista87 | Agency: Dreamstime.com

Kuidas hämaras head pilti teha?

No, tegelikult on selge, et kui pole valgust, pole ka fotot. Siiski on võimalik midagi ära teha, et viletsa valgusega igati korralik pilt kätte saada.

Fotograaf Ed Endicott jagas näpunäiteid, mida tema on teinud, et vähese valgusega head pilti saada. Siin on tema loal tõlge ta blogist mõningate võimaluste kohta:

1) Kasuta statiivi, väikest säriaega ja ISO 100 tundlikkust.

2) Pildista suure ISO-ga ja kasuta suuremat säriväärtust (+2 EV), pildi töötlemisel muuda säriväärtus tagasi väikemaks. Nii jääb pildile vähem müra.

3) Pildista suure ISO-ga ja töötle Neat Image'iga. See võib anda üllatavalt häid tulemusi. Kui see meetod ei toimi, muuda pildi mõõtmed väiksemaks, selle tulemusel tihtipeale müra kaob.

4) Kasuta müra eemaldamiseks Photoshopis järgmist tööprotsessi:

a) Ava pildifail
b) Image> Mode> Lab Color
c) Kanalite paletist vali kanal "a"
d) Filter> Noise> Median 3 pxls
e) Vali kanal "b"
f) Filter> Noise> Median 3 pxls
g) Vali kanal "lightness"
i) Image> Mode> RGB Color
h) Filter> Noise> Despeckle

Seejärel lisa pildile teravust järgmiselt:
Vali Photoshopis Image> Mode> Lab Color ja konverdi oma RGB pilt Lab värviruumi. Siis vali kanalite paletist heleduskanal (Lightness) ja pilt muutub must-valgeks. Seejärel võid teravustada pildi Unsharp Mask abil.
Üks populaarne fotomüügisait soovitab järgmisi määranguid: Amount 0-100%, Radius 1-2 pixels, Threshold 0-4 levels.
Ära kunagi ürita teravustada hämaras tehtud pilti otse käsu Unsharp Mask abil, enamasti on lõpptulemuseks vaid see, et pilt on tugevalt mürane.

Nõuandeid jagas Edward Endicott.