Kui mul oleks võim midagi muuta

 
Kuuvalgus läbi toomepuu võra
läbi raagus ja elutu toomepuu võra
heidab vargsi varje mu jalgade ette
joonistab teravaid keerduvaid ristlevaid varje
varje mis endas on peitnud kui vaikiva karje
terava hüüdva ja rahutu hääle
nagu mina, nagu mina saaks midagi teha
et raagus oksad nii raagus ei olekski
nagu mina, nagu mina saaks midagi teha
et räämas võra nii laastatud polekski
pruntis huultega mossitav kuu
miks kriipsid etteheitvaid varje mu jalgade ette
nagu mina saaks midagi teha

kui mul oleks võim siin midagi muuta
siis rukkililli ja moone
kasvaks iga rüüstatud heinamaa peal
ja linnud kisendaks kasvõi hääled ära
pöörasest rõõmust et tulnud on kevad
ja puud oleks täis lopsakaid lehti
nii et lehte lehe kõrvale rohkem ei mahukski
ja meri loksutaks laineid torrõ-troonil ümades
nii et kalad unustaks ussid ja konksud
ning läheks kalameestega külajuttu puhuma
ja kajakate kisa lainete kohal
ei kõlaks kui ehmatuskarje
mis läbi haudvaikse öö kriiskava päästikuna
paneb südamed võpatama
vaid oleks võrreldav ööbiku hõiske või lõo lõõriga

küll linnud teaks milleks hõisata
miks pöördesse minna tärkavast rohuliblest
ja mitte mõelda - ääh, kevad kevad käes -
selge märk, et varsti on sügis...

kui mul, kui mul oleks võim siin midagi muuta
siis ma muudaks
 

(© maigi 29. märts 2011)