Omadega rabas

Viru raba
 
 

Omadega rabas

 
inimene on kui rabasaar
veidi tahumatu ja torkiv
kuid hirmilus vaadata
endast välja minnes
on ta omadega rabas
rappa aga tasubki
üksnes omadega minna
võõras raba ilu ei mõista
võõras raba valu ei mõista
võõrale on virvatulede helk
kui ähvardav surmalõks
ja rabapüü huik
kui õudusttekitav uksekägin
rabast tuleb põgeneda!
omadele jääb aga rabaskäigust
südantsoojendav mälestus
mälestus õrnast hommikusest uduvinest
rohukõrtel helklevaist kastepiiskadest
värskuse meelierutavast lõhnast
päikese hapratest kiirtest
mis rabamändide okste vahel
lustlikke valguspilte loovad
ja raba kordumatust värviilust
mis igal kohtumisel on uus
inimene on kui rabasaar
raba tuleb hoida!

 
(© maigi 04. okt 2015)

Kell

Alarm Clock
© obpia30 | pixabay.com
 
 

Kell

 
olen kui võtmega keeratav kell
 mind on lihtne üles kruttida
ja siis ma plärisen
täpselt nii kaua kui vaja
 
(© maigi 25. sept 2015)

Kui mul oleks võim midagi muuta

Kui mul oleks võim midagi muuta

 
Kuuvalgus läbi toomepuu võra
läbi raagus ja elutu toomepuu võra
heidab vargsi varje mu jalgade ette
joonistab teravaid keerduvaid ristlevaid varje
varje mis endas on peitnud kui vaikiva karje
terava hüüdva ja rahutu hääle
nagu mina, nagu mina saaks midagi teha
et raagus oksad nii raagus ei olekski
nagu mina, nagu mina saaks midagi teha
et räämas võra nii laastatud polekski
pruntis huultega mossitav kuu
miks kriipsid etteheitvaid varje mu jalgade ette
nagu mina saaks midagi teha

kui mul oleks võim siin midagi muuta
siis rukkililli ja moone
kasvaks iga rüüstatud heinamaa peal
ja linnud kisendaks kasvõi hääled ära
pöörasest rõõmust et tulnud on kevad
ja puud oleks täis lopsakaid lehti
nii et lehte lehe kõrvale rohkem ei mahukski
ja meri loksutaks laineid torrõ-troonil ümades
nii et kalad unustaks ussid ja konksud
ning läheks kalameestega külajuttu puhuma
ja kajakate kisa lainete kohal
ei kõlaks kui ehmatuskarje
mis läbi haudvaikse öö kriiskava päästikuna
paneb südamed võpatama
vaid oleks võrreldav ööbiku hõiske või lõo lõõriga

küll linnud teaks milleks hõisata
miks pöördesse minna tärkavast rohuliblest
ja mitte mõelda - ääh, kevad kevad käes -
selge märk, et varsti on sügis...

kui mul, kui mul oleks võim siin midagi muuta
siis ma muudaks
 

(© maigi 29. märts 2011)

Sinu eest ma varjun

Sinu eest ma varjun

 
Sinu eest ma varjun,
kinni löön kõik uksed.
Siis end tühjaks karjun,
pühin huultelt nuuksed.

Pühin silmist pisarad,
ette võtan maski.
Maski taga mugavalt
tönnin, siis kui tahtmist.
 

(© maigi 29. märts 2011)

Ma näen

Waterdrops
© maigi | Dreamstime
 
 

Ma näen

 
Ma näen, kuidas Sa oma hea kindla käega
lööd mänglevalt puhtaks sünge sombuse taeva
Sa hajutad pilved, puhud eemale sudu
ja kasteselt aasalt lased kerkida udul

Näen vikerkaarte ja värvide pidu
kui maa kümbleb mõnuga päikesevihus
Vihub tantsida viimnegi putukapõnn
Tundub, maad justkui katmas on kihina õnn

Ja mina, ma seisan, jalad aomärjas rohus
tunnen rõõmuhõisete peegeldust õhus
Ses sära- ja päikesesillerduslummas
võimas ood Sulle kõlab... jään kuulama tummalt

Laulvad sosinal lehed ja praksuvad pungad
laulab tirts, löövad takti tal kelmikalt tundlad
Laulab minugi süda... võiksin seista nii tunde
Su valguse paistel on hea, kindel tunne!
 
 
(© maigi august 2008)