nii palju ilu mu ümber
nii palju õrnust ja head
oh oleks su käed minu ümber
ja su õlal võiks puhata pea

kui jagada saaks seda hetke
ma sinuga - mõistuse viib...
nii palju ilu ses hetkes
ja valu... sest sind pole siin

oh, milleks mul' ilusad hetked
kui ei sina neist midagi tea
nii on need vaid kõledad retked
mis kaost loovad hinges ja peas

sest ilult kaob sinuta helgus
kõik südames kraapima jääb
on nii lõikavalt valus... ning selgust
ma vaikides ootama jään
 

(© maigi 12. mai 2003)
Vaikselt lained laksuvad randa,
liiv laulab tasa mu kandade all.
Veemärga liiva ei taha ma kanda
taskuis, peopesal, südame all.
Vettinud liiva nii raske on kanda,
märjaks saand nutust, mis nutmata jäi.
Veemärja liiva kõik ära võiks anda.
Oleksin võinud. Kuid mulle see jäi.
Kuivanud liiv oleks pudenend tuulde,
lennand ja matnud Su jälgederea.
Peotäisi, peotäisi loopinuks tuulde
ma vaikides, tundes – nii minema peab.
Või minema pead, või pean mina –
kes taipaks?
Liiv rõhub raskelt mu südame peal.
Mälestusliiv Sinust jäänud. Nüüd aitab!
Liivaselt rannalt ma lahkuma pean.
 

(© maigi 26. nov. 2002)
Mingi tabamata hääl
hüüab mind taas,
kutsub sinna,
kus on haljamad väljad,
õitsvamad metsad,
pilvitum taevas,
kaunimad inimesed,
hoolivamad pilgud.
 
Mingi tabamata hääl
hüüab mind
üha veenvamalt ja veenvamalt,
ühe tungivamalt ja tungivamalt,
kinnitades, et see, mida ta pakub,
on tõepoolest tõesti tõsi …
 
Mingi tabamata hääl
hüüab mind
ja minul kustub tasapisi mälust
kodumetsa ilu,
vihmasadude värskus
ja päiksepaiste soojus,
ümberseisjate sõbralikud sõnad
ja toetavad käed
ning Sinu, mu sõber,
hell puudutus mu õlale
ja mõistev pilk,
kui kõik tundub halvasti.
 
Oh, kuidas küll värskendada mälu?! …
 

(© maigi 18. juuni 2000)
See aeg sai otsa.
Kukkus kildudeks maha.
Ja laasitud metsa
ma enam joota ei taha.
Räsit’ tüvede vahel
vinge tuul ulub ringi.
Ajakildude vahelt
silma päiksekiir plingib.
 

(© maigi 8. dets 1997)
Julgen olla suur,
julgen olla vapper.
Mul ühes käes on puur
ja teises kõlgub tapper.
 
Ma ennast katvast kestast
hulk auke läbi puurin.
Ei hooli hirmu fiestast,
vaid julgelt ilma uurin.
 
Kui astub vastu mure,
mul vilkalt välgub tapper.
End elust läbi puren –
ma olen suur ja vapper!
 

(© maigi 15. märts 1998)