Tardumine

Tardumine

 
Ma sulajäässe valan oma tunded
jää kirbes külmuses siis tardub kõik
ma tunnen kuidas suigutab mind unne
jää jäine hingus - sel on minu üle võit

kõik jäätub, valge koorik katab paika
kus kuumalt kõrgele lõi tulihiilges loit
kõik valges rahus tardub, ei mind aita
et sulajää sees meenutab end koit

mu südamesse armutuna tungib
piik piigi järel külma hingav talv
ja hing, mis varem oli elu tulvil
vaid vahel virgub, kuid ka see on harv

mu hingepeeglitest on saanud mosaiigid
jäälilledeks neil tardub silmavett
on lumme jäätund ilmetud intriigid
ma ootama jään taas kord kevadet
 
 
(© maigi 17. august 2016)

Hoian leeki

Hoian leeki

 

Hoian peod ümber hapraima leegi.
See kuumalt võbeleb, tuksleb mu peos.
Hoian pingsalt, ma muud vist ei teegi,
et ei eluga katkeks mul seos.

Miks sa ohkad, mu kallis? Su huuled
ohet puhuvad, kui draakon tuld.
Ära puhu! Sa näed ju, kuis tuuled
tapvad leeki, mis helkleb kui kuld.

Hoian kullana läiklevat leeki
su eest varjul ja mõtteisse seon
ennast hoidma ja kaitsma ta helki...
Kuid sa ohkad ja mul väsivad peod.
 
 
(© maigi 25. juuli 2016)

Tõstan jala su teele

Tõstan jala su teele
(Jehoova kutse oma teenijale)


Tõstan tasa ma jala su teele,
mu pilk uitab pelglikult ringi,
kas olen mina sul meeles
või kannan ma võõraste kingi?

Mu südames lõõmamas tuli
ja peod on täis armastusande.
Ma selleks ju siia kord tulin,
et kinkida südant ja vande,

et seni, kui veri mus voolab
ja südamelöögid ei lakka,
tahan valada sõnu ma hoolsalt
sinu tarkuseterade vakka.

Nii ma seisin su ees, põues ootus,
voolas lõpmatult lõpmatult aeg.
Ei ma teadnud, kas on see vaid lootus,
mille surmast saab hingele vaev.

Järsku puudutust õrna ma tundsin,
seal sa seisid, käed embuseks valla:
”Sind ma ootasin. Ootasin just sind,
et ühine teekond meil algaks.”
 
 
(© maigi 1. juuni 2016, 
parimale inimesele, keda tean)

Südamest mureneb kilde

 Südamest mureneb kilde

 

Ja südamest mureneb, pureneb kilde
kukub tükk tüki haaval
kui krohv seina pealt
Ma teen juba ammu kui eksleja ringe
jäävad hinge vaid haavad
mis ei armistu eal
 
 
(© maigi 27. mai 2016)

Sa sule silmad

Sa sule silmad

 
Sa sule silmad
las öövaikus haarab
sind oma siidjasse rüppe
las õhkõrnal kombel
su sasipead paitab
ja vaigistab ärevad mõtted
las hinge poeb rahu
ja unenäo tiivul
kaob kaugusse argine hallus
ja maailm su ümber
jääb tarduma viivuks
et koidust saaks tõusta
uus algus
 

(© maigi 21. aprill 2016)