Masai rahva jaoks, kelle seas 13-aastane Richard Turere elab, on loomakarjad ülimalt tähtsad. Lõvide rünnakuid juhtus aga üha tihedamini. Oma lühikeses inspireerivas kõnes räägib noor leidur päikesepatareiga töötavast lahendusest, mille abil lõvisid ilma neile viga tegemata eemale peletada.

 

 
 
 

Richard Turere: mu leiutis, mis on teinud rahu lõvidega


Siin ma elan. Ma elan Kenyas, Nairobi rahvuspargi lõunaosas. Taustal on mu isa veised ja veiste taga ongi Nairobi rahvuspark. Rahvuspark pole lõunast taraga eriti piiratud, mistõttu metsloomad, näiteks sebrad, võivad pargist vabalt välja tulla. Kiskjad, näiteks lõvid, järgnevad neile, ja see on tagajärg. Nad murravad meie loomi. See on üks veis, mis öösel maha murti, ja kui ma hommikul ärkasin ja nägin, et ta on surnud, olin ma väga kurb, sest see oli meie ainuke pull.

Olen masai rahva hulgast ja me usume, et me oleme tulnud taevast koos oma loomade ja maaga, kus neid karjatada, ning seepärast me peame neid väga väärtuslikeks. Nii ma kasvasin üles lõvisid väga vihates. Moranid on sõjamehed, kes kaitsevad meie rahvast ja karjasid, ja ka neile teeb see probleem muret. Nii nad tapavad lõvisid. See on üks kuuest lõvist, kes Nairobis tapeti. Arvan, et seepärast on Nairobi rahvusparki jäänud vähe lõvisid.

6- kuni 9-aastased poisid meie rahva hulgas hoolitsevad oma isa karjade eest ja sama tegin ka mina.

Seepärast pidin probleemile lahenduse leidma. Esimene mõte oli kasutada tuld, sest ma arvasin, et lõvid kardavad tuld. Kuid sain aru, et sellest polnud kasu, see koguni aitas lõvidel näha aedikust läbi. Aga ma ei andnud alla. Jätkasin otsinguid. Teine mõte oli kasutada hernehirmutist. Tahtsin jätta lõvidele mulje, et ma seisan karjaaediku juures. Aga lõvid on nutikad. (Naer) Nad tulevad ühel päeval, näevad hernehirmutist ning lähevad ära, aga teisel päeval nad tulevad ja ütlevad, see siin ei liigu, see on alati siin. (Naer) Nii ta kargab sisse ja murrab loomad maha. Ühel öösel kõndisin aediku ümber taskulambiga ja tol päeval lõvisid ei tulnud. Ja ma avastasin, et lõvid kardavad liikuvat valgust. Mul tuli mõte. Kuna ma olin väike poiss, oli mul kombeks töötada kogu päeva oma toas ja ma võtsin koguni koost lahti oma ema uue raadio, ja ta oleks mind tol päeval peaaegu maha löönud, aga ma õppisin elektroonika kohta palju. (Naer) Sain vana autoaku, indikaatorikarbi. See on see väike seade motorattal, mida motorattur kasutab, kui tahab paremale või vasakule pöörata. See vilgutab. Ja ma sain lüliti, millega saan tulesid sisse ja välja lülitada. Ja see on väike lamp ühest katkisest taskulambist.

Panin kõik kokku. Nagu näha, päikesepatarei laadib akut ja aku annab voolu väikesele indikaatorikarbile. Kutsun seda trafoks. Ja indikaator paneb valguse vilkuma. Nagu näha on pirnid pööratud väljapoole, sest sealtpoolt tulevad lõvid. Ja nii paistab see lõvidele, kui nad öösel tulevad. Lambid vilguvad ja panevad lõvid arvama, et ma kõnnin ümber karjaaia, aga mina magan kodus.

(Naer) (Aplaus) Aitäh!

Panin selle kodus üles kahe aasta eest, ja sellest alates pole mul olnud kunagi probleeme lõvidega. Mu naabrid kuulsid sellest ideest. Üks neist oli see vanaema. Lõvid on maha murdnud palju tema loomi ja ta küsis, kas võiksin ka talle lambid üles panna. Ütlesin: "Jah!" Panin need talle. Sellest alates olen lampe panemas käinud seitsmes kodus ja need töötavad. Nüüd kasutatakse mu ideed kogu Kenyas, et hirmutada teisi kiskjaid, nagu hüäänid ja leopardid, ja seda on kasutatud ka elevantide eemale peletamiseks inimeste farmidest.

Selle leiutise tõttu oli mul võimalik saada stipendiaadina ühte parimasse Kenya kooli, rahvusvahelisse Brookhouse'i kooli, ja see on väga põnev. Mu uus kool on tulnud appi ja aidanud rahaliselt ning jaganud infot. Olen käinud sõpradega oma rahva juures ja paigaldanud valgusteid sinna, kus neid pole, ja ma õpetan, kuidas neid üles seada.

Aasta tagasi olin lihtsalt üks poiss savanni heinamaalt, kes karjatas oma isa veiseid. Vaatasin, kuidas lennukid üle mu pea lendavad ja mõtlesin, et ühel päeval istun minagi lennukis. Ja siin ma olen. Mul oli võimalik lennata esimest korda elus TED konverentsile. Mu unistus on saada lennukimehaanikuks ja piloodiks, kui ma suureks saan.

Kunagi ma vihkasin lõvisid, ent kuna mu leiutis hoiab elus nii mu isa lehmad kui ka lõvid, saame me elada koos lõvidega ilma probleemideta. Ashê olên. See on "suur tänu" mu emakeeles.

(Aplaus)

Chris Anderson: Sa ei kujuta ette, kui põnev on kuulata selliseid lugusid nagu sinu oma. Nii et sa said stipendiumi. Richard Turere: Jah.

CA: Sa töötad ühe teise elektrilise leiutise kallal. Mis sul järgmisena käsil on?

RT: Mu järgmine leiutis on see, et ma tahan teha elektritara. CA: Elektritara? RT: Ma tean, et elektritara on juba leiutatud, aga ma tahan teha enda oma. (Naer)

CA: Sa oled seda katsetanud, eks ole, ja sa... RT: Katsetasin seda, aga lõpetasin, sest sain elektrilöögi. (Naer)

CA: Nagu rindel. Richard Turere, sa oled võrratu. Me elame kõigile su tegemistele kaasa, mu sõber. Suur tänu sulle! RT: Aitäh! (Aplaus)