Nilofer Merchant pakub välja väikese idee, millel võib olla suur mõju su elule ja tervisele. Kui sul on järgmine kord ees neljasilmavestlus töökaaslasega, siis tehke jalutuskoosolek ja pidage oma nõupidamine hoopis õues - laske ideedel värskes õhus kõndimise ajal lennata!

 

 

Nilofer Merchant: Sul on koosolek? Mine ja kõnni!


(Aplaus) See, mida te just teete siin ja praegu, on teile surmavalt kahjulik. Asi, mida me kasutame rohkem kui autot või internetti või isegi seda nutiseadet, millest pidevalt räägitakse, rohkem kui igapäevast tehnoloogiat, kasutame me seda kohta siin - oma tagumenti! Tänapäeval istutakse keskmiselt 9.3 tundi päevas, rohkem kui magame - 7.7 tundi. Istumine on niivõrd tavaline, et me isegi ei pane tähele, kui palju me tegelikult istume, ja kuna kõik teevad seda, ei tule meile pähegi, et see võiks olla probleem. Ja nii on istumisest saanud meie põlvkonna suitsetamine.

Muidugi mõjub see tervisele halvasti ja mitte ainult vöökohale. Näiteks rinna- ja käärsoolevähk on otseselt seotud vähese liikumisega. Mõlema puhul lausa 10% juhtudest. 6% südamehaigustest, II tüüpi diabeedil 7% juhtudest, sellesse suri ka mu isa. See statistika peaks panema meist igaüht oma tagumikku rohkem liigutama. Kui sa aga oled nagu mina, siis ei pane.

Mis mind liikuma pani, oli sotsiaalne suhtlus. Mind paluti tulla koosolekule, et aga tavalises nõupidamisteruumis sobivat aega ei leidnud, siis tehti mulle selline ettepanek: "Pean homme oma koeri jalutama. Kas saaksid kaasa tulla?" See tundus küll veidi imelik... Ja mäletan, et sel esimesel koosolekul mõtlesin: "Ma peaksin ise küsima järgmise küsimuse." Sest teadsin, et ma ähiksin-puhiksin kogu edasise vestluse. Sellest hoolimata ma võtsin selle idee ja tegin selle enda omaks. Selle asemel, et pidada koosolekut kohvitassi taga või kunstvalgusega nõupidamisteruumis, kutsun ma inimesed jalutuskoosolekule, mida tuleb kokku 30-50 km nädalas. See on muutnud mu elu.

Varasemalt mõtlesin ma alati, et on küll võimalik hoolitseda oma tervise eest või täita oma kohustusi, aga ühte neist saab teha ainult teise arvelt. Nüüd, pärast sadu tunde jalutuskoosolekuid, olen nii mõndagi õppinud.

Esiteks, et selline mõnus tööruumi raamidest väljaminek viib raamidest väljas mõtlemiseni. Kas mõjutab seda värske õhk või liikumine, aga asi toimib.

Ja teine, ehk kaalukamgi, on see, et valikud, mis sageli tunduvad must-valged, tegelikult seda sugugi ei ole. Kui püüame lahendusi otsides vaadata maailma teise pilguga, olgu see juhtimises või äris, keskkonnateemades, töökohtade loomises, siis ehk suudame nende probleemide tavapärastest raamidest välja murda ja leida lahenduse, mis toetab mõlema poole huvisid. Sest just niimoodi läks selle jalutuskoosoleku ideega. See osutus tehtavaks, jätkusuutlikuks ja elujõuliseks.

Alustasin seda kõnet viitega taguotsale, ja nüüd on tagumine aeg kokkuvõtteks, milleks on - käi ja räägi. Käi ja räägi. Sa üllatud, kuidas värskes õhus kõndimine paneb mõtted käima, ja niimoodi toimides genereerid sa oma elus palju uusi ideid.

Suur tänu!
(Aplaus)