Hoian peod ümber hapraima leegi.
See kuumalt võbeleb, tuksleb mu peos.
Hoian pingsalt, ma muud vist ei teegi,
et ei eluga katkeks mul seos.

Miks sa ohkad, mu kallis? Su huuled
ohet puhuvad, kui draakon tuld.
Ära puhu! Sa näed ju, kuis tuuled
tapvad leeki, mis helkleb kui kuld.

Hoian kullana läiklevat leeki
su eest varjul ja mõtteisse seon
ennast hoidma ja kaitsma ta helki...
Kuid sa ohkad ja mul väsivad peod.
 
 
(© maigi 25. juuli 2016)
Ja südamest mureneb, pureneb kilde
kukub tükk tüki haaval
kui krohv seina pealt
Ma teen juba ammu kui eksleja ringe
jäävad hinge vaid haavad
mis ei armistu eal
 
 
(© maigi 27. mai 2016)
Sa sule silmad
las öövaikus haarab
sind oma siidjasse rüppe
las õhkõrnal kombel
su sasipead paitab
ja vaigistab ärevad mõtted
las hinge poeb rahu
ja unenäo tiivul
kaob kaugusse argine hallus
ja maailm su ümber
jääb tarduma viivuks
et koidust saaks tõusta
uus algus
 

(© maigi 21. aprill 2016)