Praegust aastaaega peavad ka Kanaari elanikud talveks. Tänavapildis pole haruldane näha pikkade saabaste, hoogsalt üle õla visatud sallide ja elegantsete nahkkinnastega kohalikke. Turistid võib nende kõrvalt eksimatult ära tunda maikasärkide, lühikeste pükste ja paljaste varvaste otsa torgatud sandaalide järgi. :) Ei suutnud maha suruda kiusatust jäädvustada kodumaale jäänud sõpradele kinnituseks tõendit eestlaste jaoks siiski vägagi suvise temperatuuri eksisteerimisest.
Tänase reisi võtsime omal käel ette väikesesse sadamalinna Puerto de Mogani, mida nimetatakse ka Kanaaride Veneetsiaks. Ja seda mitte asjata, nagu juuresolevalt pildilt näha võib. Mägedevahelises orus oli jahisadam ja rand koos igasugu turismiatraktsioonide ja restoranidega. Mäeveerud aga olid tihedalt täis tipitud kohalike elumajasid, mille akendest avanevad kindlasti imeilusad vaated.
Turnisime peaaegu mäe otsa välja, vaateplatvormile, kust võib ühe pilguga haarata kogu väikest sadamalinna.
Kanaaridel, nagu ka mujal lõunamaal, on majade katused tõelised vaatamisväärsused. Kellel on katusel bassein koos päevitustoolidega, kellel õdus varjualune lauakese ja pinkidega, kellel lihtsalt päikesepatareide ja soojaveetünnide hoidmise koht.
Sadama ümbruses oli väga meeldiv jalutada, väikesed kitsad tänavad ja ohtralt bugenvilleaid üle tänava kaardunud raamistikel. Tõeliselt võluv linnake.
Istusime kuni viimase hetkeni Puerto de Mogani sadamas ja kaalusime, kas asuda tagasiteele laevaga Puerto Rico kaudu või mitte. Otsustamise tegi raskeks just nauditud mõnus kõhutäis ja tormi mõõtmeid välja andev tuul, mis kai ääres seisvat laeva ühele ja teisele küljele kõigutas. Jälgisime, kuidas mõned julged reisijad mööda kiikuvat laevatreppi suure vaevaga pardale ronisid. Kui jõudis kätte väljasõidu hetk, kargasime siiski viimastena pardale. Igaks juhuks otsustasime ülemise avatud laevateki kasuks. Kuigi kui järele mõelda, siis oli see ilmselt paik, kus kõige rohkem kõigutas. See oli üks lõbusamaid laevasõite, mis mul kunagi on olnud. Ookeani lained on küll suuremad, kuid pikemad ja pehmemad kui merelained, nii et merehaigust ei tekitanud see mõnus Ameerika mägedes sõit üldsegi mitte.
Vaated merelt olid aga muidugi võrratud.
Puerto Rico on samuti üks pisike turismilinnake Gran Canaria lõunarannikul, kuid midagi erilist seal uudistada pole. Hotell hotelli küljes kinni, palju poode ja välikohvikuid, ookeani ääres väike jahisadam ning muidugi kohalik ujumisrand. Kuid see on ka kõik. Mereäärseks lebotamispuhkuseks paistis see siiski täitsa arvestatav paik. Linn tunduski olevat täis Skandinaavia turiste. Soomekeelne tänavamelu tuletas meelde kodulinna...
Nägime ära ka selle, millega sõidavad kohalikud postiljonid :).